- Aktiivne noor
- Iseseisvumine
- Keskkond ja säästev areng
- Raha
- Suhted
- Tervis
- Toetused
- Turvaline ühiskond
- Töötamine
- Vabatahtlik tegevus
- Välismaale
- Õppimine
- Ühiskond ja kodanik
- Eesti maksusüsteemi
tutvustus - Maksu- ja tolliamet
- Maksud Eestis
lühiülevaade ja viited vajalikele asutustele ning seadustele - Palga ja maksudekalkulaator
Kui palju on maksud, bruto- või netopalk - Bilanss.ee
Maksud ja palga arvutamine
Maksud Eestis
Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Seadused võimaldavad hetkel Eestis kehtestada 8 riiklikku ning 8 kohalikku maksu. Riiklikud maksud (tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid, maamaks, raskeveokimaks, hasartmängumaks ja tollimaks) laekuvad riigieelarvesse. Osa füüsilise isiku tulumaksust ning maamaks tervikuna laekub kohaliku omavalitsusüksuse eelarvesse. Kohalikud maksud (nt parkimistasu, reklaamimaks, teede- ja tänavate sulgemise maks, müügimaks, mootorsõidukimaks ja loomapidamismaks) laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Kohalikud maksud kehtestab iga kohalik omavalitsusüksus vastavalt vajadustele kohalike maksude seaduses sätestatud korras. Riiklike maksude haldajaks on Maksu- ja Tolliamet (maksuhaldur). Kohalike maksude haldajaks on valla- või linnavalitsus või muu valla või linna ametiasutus. Müügimaksu puhul on võimalik maksuhalduri ülesanded halduslepingu alusel delegeerida Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksu- ja tollikeskusele.
Makse peavad tasuma nii juriidilised kui füüsilised isikud. Teatud juhtudel on maksumaksjaks ka nö erisubjektid, kellel ei ole isiku staatust – nt riigiasutused. Juriidiliseks isikuks loetakse seaduse alusel loodud õigussubjekti (nt äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus, kuid ka riik ja kohaliku omavalitsuse üksus). Füüsiline isik on inimene. Maksude arvestamise ja tasumisega seotud isikud on hõlmatud üldnimetusega – maksukohustuslane.
Füüsilist isikut puudutavad riiklike maksudena eelkõige tulumaks, sotsiaalmaks ja maamaks. Lisaks kehtivad sundkindlustusena töötuskindlustus ja kohustuslik pensionikindlustus. Nende maksude ja maksete arvestusel (v.a maamaks) kasutatakse tihti mõisteid bruto- ja netopalk. Brutopalgana mõistetakse palgasummat, millelt on tööandja poolt tulusaaja eest makstavad maksud veel kinni pidamata (tulumaks, töötuskindlustusmakse osa 0,6% ja kohustusliku kogumispensioniga liitunute makse 2%) ja mille summalt maksab väljamakse tegija lisaks sotsiaalmaksu 33% ja tööandja töötuskindlustusmakse osa 0,3%. Netopalk on seevastu palgasumma, millest on maksukohustused maha arvestatud, seega saab töötaja kätte netopalga.
Isikud, kes on sündinud 1983. a või hiljem muutuvad 18-aastaseks saamisel automaatselt kogumispensionide seaduse mõistes kohustatud isikuteks. Maksekohustus tekib 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril.
Allikas: Mitte-Eestlaste Integratsiooni Sihtasutus, Kodaniku käsiraamat










