Soovita head linki
Avaleht » Raha » Maksud Eestis

Maksud Eestis

Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Seadused võimaldavad het­kel Eestis keh­tes­tada 8 riiklikku ning 8 kohalikku maksu. Riikli­kud maksud (tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid, maamaks, raskeveokimaks, hasartmängumaks ja tollimaks) lae­ku­vad riigieelar­ves­se. Osa füüsilise isiku tulumaksust ning maa­maks tervikuna laekub ko­ha­liku omavalitsusüksuse eelarvesse. Kohalikud maksud (nt parkimistasu, reklaa­mi­maks, teede- ja tänavate sulge­mi­se maks, müügimaks, mootorsõidukimaks ja loomapidamis­maks) laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Kohalikud maksud kehtestab iga ko­ha­lik omavalitsusüksus vastavalt vajadustele kohalike maksude seaduses sätestatud korras. Riiklike maksude haldajaks on Maksu- ja Tolliamet (maksuhaldur). Kohalike maksude haldajaks on valla- või linnavalit­sus või muu valla või linna ametiasutus. Müügimaksu puhul on võimalik maksuhalduri ülesanded halduslepingu alusel delegeerida Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksu- ja tollikeskusele.

Makse peavad tasuma nii juriidilised kui füüsilised isikud. Teatud juhtudel on maksumaksjaks ka nö erisubjektid, kellel ei ole isiku staatust – nt riigiasutused. Juriidili­seks isi­kuks loetakse seaduse alusel loodud õigussubjekti (nt äri­ühing, mit­te­tu­lundusühing, sihtasutus, kuid ka riik ja koha­liku omavalitsuse üksus). Füüsiline isik on ini­mene. Maksude arvesta­mi­se ja tasu­mi­sega seotud isikud on hõl­matud üldnimetusega – maksuko­hustusla­ne. 

Füüsilist isikut puudutavad riiklike maksudena eelkõige tulu­maks, sot­siaalmaks ja maamaks. Lisaks kehtivad sundkind­lus­tusena töö­tus­kind­lustus ja kohustuslik pensionikindlustus. Nende maksu­de ja maksete ar­vestusel (v.a maamaks) kasuta­tak­se tihti mõis­teid bruto- ja netopalk. Bru­topalgana mõistetakse palgasummat, millelt on tööandja poolt tulu­saaja eest makstavad maksud veel kinni pidamata (tulumaks, töötus­kindlustusmakse osa 0,6% ja kohustusliku kogumispensioniga liitunute makse 2%) ja mille sum­malt maksab väl­jamakse tegija lisaks sotsiaalmaksu 33% ja töö­andja töötus­kind­lustusmakse osa 0,3%. Netopalk on see­vas­tu pal­gasumma, mil­lest on maksukohustused maha arvestatud, see­ga saab töötaja kätte netopalga.

Näide: Inimene võetakse tööle brutopalgaga 10000 krooni. Isik on liitunud kohustusliku kogumispensioniga ja esitanud töökohas avalduse  maksuvaba tulu rakendamiseks. Töötaja netopalga arvutamiseks peab tööandja brutopalgast lahutama tööandja poolt kinnipeetava töötaja töötuskindlustuse makse osa (0,6% brutopalgast ehk 60 krooni) ja kohustusliku kogumispensioni makse (2% brutopalgast ehk 200 krooni). Seejärel tuleb tööandjal maksuvaba tulu (2000 krooni) ning juba maha arvatud sundkindlustusmakseid (kokku 260 krooni) arvestades kinni pidada tulumaks (23% ehk 1780 krooni). Seega saab töötaja kätte (10000-60-200-1780) 7960 krooni. Samas ei tohi ära unustada, et tööandja peab brutosummalt tasuma riigile sotsiaalmaksu (33% brutosummalt ehk 3300 krooni) ja tööandja töötuskindlustuse makse osa (0,3% brutosummalt ehk 30 krooni). Seega on käesoleval juhul tööandja palgakulu kokku 13330 krooni.

Isikud, kes on sündinud 1983. a või hiljem muutuvad 18-aastaseks saamisel automaatselt kogumispensionide seaduse mõistes kohustatud isikuteks. Maksekohustus tekib 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril.


Allikas: Mitte-Eestlaste Integratsiooni Sihtasutus, Kodaniku käsiraamat